Liigu sisu juurde

Kellele heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata või jääb neid väheks, peavad puudujäägi kauplemisturult ostma. Parlamendi heakskiidul liidetakse EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi ka mõned uued tööstussektorid nagu ammoniaagi ja alumiiniumi tootjad ning ka kaks täiendavat gaasi dilämmastikoksiid ja perfluorosüsivesinikud [1].

Sotsiaakindlustusamet: Abivahendite süsteem

Susteemi kauplemise susteem Emissioonikaubandus kirjeldab kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi. Üldist Vastavalt Kyoto protokolli artiklile 17 on kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine rahvusvaheline arveldamise süsteem, mis võimaldab konventsiooniosalistel saavutada Kyoto protokolli sihtarvuga määratud heitkoguseid kvootide ostmise-müümisega.

Susteemi kauplemise susteem heitkogustega kauplemine on Kyoto protokolli paindlik vahend, mis annab Eestile täiendavaid võimalusi osaleda kliima-alases rahvusvahelises koostöös ja saada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikute realiseerimisel täiendavaid finantsvahendeid nii riigi kui ka ettevõtete jaoks.

Kauplemise süsteem rajaneb heitkoguste ühtlustatud mõistete ja käsitamise reeglite kehtestamisel ning on konventsiooniosalistele siduv.

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § lõike 1 alusel. Määruse reguleerimisala 1 Määrusega loetletakse tegevusalad, millel tegutsevad käitajad on kohustatud osalema kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis edaspidi kauplemissüsteemsealhulgas tegevusalad, millel tegutsevatel paiksete heiteallikate käitajatel peab olema kasvuhoonegaaside heitkoguse luba edaspidi heitkoguse luba. Ainult biomassi kasutavateks tehnilisteks üksusteks loetakse ka sellised üksused, mis kasutavad fossiilkütuseid ainult käivitamise või seiskamise ajal. Paiksete heiteallikate käitajate tegevusalade loetelu 1 Energeetikaga seotud tegevusalad, kus heitkoguse luba on kohustuslik: 1 üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine; 2 mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine; 2 Metallide tootmise ja töötlemisega seotud tegevusalad, kus heitkoguse luba on kohustuslik: Susteemi kauplemise susteem metallimaagi, sealhulgas sulfiidimaagi särdamis- või paagutamistehaste käitamine; 2 võimsusega üle 2,5 tonni tunnis malmi- või terasetootmise esmase või teisese sulatamise seadmete, sealhulgas pidevvaluseadmete käitamine; 3 raudmetallide, sealhulgas ferrosulamite tootmiseks või töötlemiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine. Töötlemine hõlmab muu hulgas valtsimispinke, järelsoojendeid, lõõmutusahje, sepikodasid, valukodasid, pindamist ja dekapeerimist; 4 alumiiniumi esmane tootmine; 5 alumiiniumi teiseseks tootmiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine; 6 värviliste metallide tootmiseks või töötlemiseks, sealhulgas sulamite tootmiseks, puhastamiseks ja valamiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine, võttes arvesse kõnealuse tootmisprotsessi kõiki võimsusi, kaasa arvatud kütused redutseerijatena.

Näiteks on kasvuhoonegaasidega kauplemisel kohustuslik valida selleks ette määratud tööstussektorid ja keskenduda esialgu vaid põhilisele gaasile — CO2-le. Seega on Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste kaubanduse käivitudes potentsiaalne müüja.

Susteemi kauplemise susteem

Eesti ettevõtetel on väljavaade teenida kasvuhoonegaaside heitkoguste müümisega rahvusvahelisel turul märkimisväärseid rahasummasid, mida saab investeerida taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu laiendamisse, energia efektiivsemat kasutamist tagavatesse tehnoloogiatesse jms.

See, kui suureks kujuneb kauplemiseks riigi kasvuhoonegaaside heitkoguste registrisse kantav lubatud koguste ühik ehk nn vaba limiit, sõltub suuresti riigi majanduse edasise arendamise kursist.

Susteemi kauplemise susteem

Prognoositava suure majanduskasvu korral tuleks arvestada, et Kyoto sihtarvuga võrreldes jääks Eestile teatav kasvuhoonegaaside heitkoguste varu.

Selle määr on sätestatud Marrakechi lepetes.

Artikkel Emissioonikaubandus kirjeldab kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi. Üldist Vastavalt Kyoto protokolli artiklile 17 on kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine rahvusvaheline arveldamise süsteem, mis võimaldab konventsiooniosalistel saavutada Kyoto protokolli sihtarvuga määratud heitkoguseid kvootide ostmise-müümisega.

EU-ETS-is osalevad käitised, mille tegevusalad ja võimsused vastavad kauplemise direktiivi eelnevalt toodud lisas I Susteemi kauplemise susteem nõuetele, see tähendab ületavad seatud piirväärtused. Majanduse põhjaliku ümberstruktureerimise tõttu tekkis Eestis Vastavalt riigi vajadustele vähendada KHG-de heitkoguseid anti käitajatele kasvuhoonegaaside teatud piirkogus, mida käitajad võisid õhku paisata - kui õhku paisati piirkogusest vähem, siis piirkoguse ning tegeliku heitkoguse vahe oli lubatud maha müüa.

Selleks tuli Euroopa Liidu liikmesriikidel koostada ja esitada Euroopa Komisjonile taaskord uued riiklikud jaotuskavad aastateks Esitatud kava kohta tegi Antud otsuse peale esitati Riikliku jaotuskava kohta, mis Eesti esitas 5.

Susteemi kauplemise susteem

Sel kauplemisperioodil minnakse valdavalt üle enampakkumistele ning järk-järgult vähendatakse tasuta LHÜ-de eraldamist EU-ETS-i kuuluvatele käitistele.