Liigu sisu juurde

Me lootsime enda liitumise eel, et NATO on suurem ja pidevam liikmete poliitiliste arutluste foorum, kui ta seda täna paraku on. Eesti esinduste võrgu arenemisel on oluline mõju ka meie võimalustele rääkida oma informatsiooni ja sammudega kaasa Euroopa Liidu ja NATO poliitikas selles piirkonnas. Laienemine mõjutab Euroopa Liidu edukust globaalses majanduskonkurentsis ning laiendab euroopalike väärtuste ala. Selgete laienemispõhimõtete kindel järgimine toob meile kõigile parema, turvalisema, jõukama stabiilsema Euroopa ja maailma. Me soovime laienemise jätkamist, kuid ühtlasi on oluline integratsiooni edasine süvendamine.

Language switcher

Selle registri toetamine võimaldab jälgida Euroopas olemasolevaid inimese embrüonaalseid tüvirakke, aidata kaasa nende parimale kasutamisele teadlaste poolt ning see võib aidata vältida tarbetut uute tüvirakuliinide loomist. Selle uurimisetapi Kaubandusvoimalused Islameis väljajätmine ei takista ühenduse vahendite eraldamist järgmistele inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasutamisega seotud etappidele.

Avaldus energia kohta Komisjon tunnistab olulist rolli, mida etendavad lõppkasutaja energiatõhusus ja taastuvenergia tulevikus, paremate võrkude ja salvestamise tähtsust võrkude potentsiaali suurendamisel ning vajadust turuleviimise meetmete järele, et luua suutlikkust, parandada juhtimist ja saada üle turutõketest, et oleks võimalik täiustada energiatõhusust ja taastuvenergia lahendusi.

Programmi rakendatakse sihtotstarbelise juhtimisstruktuuri kaudu ja see hõlmab ka toetust säästva energiapoliitika rakendamisele, suutlikkuse ülesehitamisele ja investeeringuteks mõeldud vahendite kasutuselevõtmisele, nagu seda on seni tehtud.

  • Vastavalt kokkuleppele Riigikogu väliskomisjoniga on ettekanne pühendatud laienemise ja partnerluse teemadele ELi ja NATO naabruses olevate riikidega.
  • Kauplemisvõimalused erinevates riikides!
  • Välisminister Urmas Paeti ettekanne Riigikogus | Välisministeerium
  • Vastuvõetud tekstid - Neljapäev, november
  • Bitcoin Code Trading System

Ülejäänud osa kasutatakse fossiilkütustel põhinevatele tehnoloogiatele ja arenguvõimalustele, mida peetakse visiooni saavutamiseks ülioluliseks ja mis toetavad säästvale energiasüsteemile üleminekut.

Nende eesmärkide suunas tehtavaid edusamme jälgitakse ja komisjon annab saavutatud edust korrapäraselt aru.

Nende meetmete jaoks ette nähtud rahalised vahendid ei ole väiksemad kui summa, mis kulutati Kaubandusvoimalused Islameis raamprogrammis nn osalemise laiendamise meetmete peale. Tipptasemel teadmiste levitamisele ja osalemise laiendamisele eraldatud eelarvest tuleks toetada osalemise laiendamisega seotud COSTi uusi tegevusi.

Avaldus kvaliteedimärgise kohta Liidu tasandil sekkumine võimaldab kogu ELi hõlmavat konkurentsi, et valida välja parimad ettepanekud, mistõttu paraneb erinevate valdkondade tipptase ning tipptaseme teadusuuringud ja innovatsioon tehakse nähtavaks. Osalejate nõusolekul jagatakse seda teavet pädevate asutustega.

Komisjon peab seetõttu tervitatavaks kõiki algatusi rahastada selliseid projekte riiklikest, piirkondlikest või eraallikatest. Selles suhtes on ka ühtekuuluvuspoliitikal suutlikkuse loomise kaudu tähtis roll. VKEde rahastamisvahendit rakendatakse ühe keskse juhtimisstruktuuri kaudu, mis Kaubandusvoimalused Islameis projektide hindamise ja juhtimise, sh ühiste IT süsteemide ja äriprotsesside kasutamise eest.

Me soovime laienemise jätkamist, kuid ühtlasi on oluline integratsiooni edasine süvendamine. Siin ei ole ületamatut vastuolu kas üks või teine.

Eesti töötab koos partneritega selle nimel, et EL lepiks kokku ja viiks ellu uusi samme ühisturu edasiarendamisel, keskkonnaküsimustes, Kaubandusvoimalused Islameis kuritegevusega, tarbijakaitses ja muudes valdkondades. Samas vaadates avaliku arvamuse uuringute tulemusi, näeme, et Euroopa Liidus tervikuna väheneb toetus laienemisele ja selle vastaste arv suureneb. See on loomulik ja paneb meie õlule ka kohustuse senisest enam tõestada laienemise edukust ja selle jätkamise vajadust. Tõestada nii sõnadega — tutvustades Käitudes ise küpse ja koostöövalmi liikmesriigina.

Edasise laienemise puhul tuleb Euroopa Liidul tagada vastuvõtuvõime, sealhulgas institutsioonide, ühispoliitika ja eelarve valmisolek. Integratsioonivõime on juba definitsiooni järgi ainult ELi puudutav, seega paratamatult isekas mõiste. Praegu vajame aga Euroopas vähem isekust ja rohkem hoolivat vastutust kontinendi ja kogu ülejäänud maailma suhtes.

Meile on integreerimisvõime küsimus tempost, mitte sellest, kas laieneda või mitte. Just nii leiti ka suvisel ülemkogul. Praegu on laienemisrongi vahejaamadeks olnud sõlmitavad assotsiatsioonilepingud liituda soovijatega.

Nendes märgitakse liitumisperspektiiv, nähakse ette koostöömehhanismid, kaubandussoodustused ja muu. Real Lääne-Balkani riikidel on ka stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingud, mis pakuvad liitumisperspektiivi.

Samas on Euroopa Liidul olemas partnerlus- ja koostöölepingud, millel selget seost võimaliku liitumisega pole.

Ainult liikmelisuse perspektiiv, ka siis, kui see on ajaliselt kauge, annab kindlust kandidaatriikide reformide täielikust ja pöördumatust euroopalikkusest. Ning potentsiaalsed liituda soovijad tunnevad väga täpselt ära, kui neile kasvõi kauge liitumisvõimaluse pähe mingit aseainet pakutakse. Kui ELiga liitumise perspektiiv kaob, siis võib paraku eeldada ka olulisi negatiivseid muutusi pettunud riikide poliitikas.

Euroopa Komisjoni eduraport liitumisläbirääkimisi pidava Horvaatia edenemise kohta teel Euroopa Liitu näitab nii saavutusi kui ka vajakajäämisi.

Teame omast käest, kui keeruline on läbirääkimiste see etapp, kus paljud küsimused on riigis alles lahendamisel. Horvaatia on tundnud elavat huvi meie kogemuste vastu erinevates eluvaldkondades. Tegemist on ka meie suurima ekspordi sihtriigiga Lääne-Balkanil, Kaubandusvoimalused Islameis see on mahult ikka veel tagasihoidlik.

Erinevatel foorumitel on Horvaatia liitumisega seoses räägitud aastatestkuid ametlikult on EL edaspidi valmis konkreetsetest tähtaegadest rääkima alles üsna kõneluste lõpu eel. Loodetavasti saab veel sel kümnendil Horvaatiast ELi Türgi liitumisläbirääkimisi hinnates tuleb lähtuda Euroopa Liidu ühistest strateegilistest huvidest. Läinud aasta Edasises tulekski meie arvates lähtuda eelkõige selle deklaratsiooni kirjatähest ja vaimust.

Seega peab EL reageerima Türgi vajakajäämistele Ankara protokolli ellurakendamisel, kuid see reaktsioon peab olema kohane ega tohi viia läbirääkimiste katkemiseni.

Ankara protokolli rakendamisega otseselt seotud peatükkide mitteavamine läbirääkimisteks on õige reaktsioon. Selliseid peatükke on meie hinnangul kolm - vabakaubandus, tolliliit ja transport.

Tõsised arutelud algavad selle üle eelseisval ELi välisministrite kohtumisel ja pole välistatud, et ka sellele järgneval tippkohtumisel. Türgis viimastel aastatel tehtud reformid ja muudatused on seda riiki juba lähendanud Euroopa Liidule ning demokraatlike ümberkorraldustega tuleb ka jätkata.

Kõnelused Türgiga kestavad tõenäoliselt kümme või enamgi aastat, kuid kõneluste eesmärgis peab olema kindlus ka Türgi jaoks. Läbirääkimiste jooksul paraneb kindlasti teineteisemõistmine ELi ja Türgi vahel ning ühiskonnad jõuavad kohaneda mõttega Türgist kui Alternatiivne kauplemise susteem Malaisias võimalikust liikmest.

On selge, et see Türgi, mis aastate pärast kõneluste edukal lõppemisel Euroopa Liiduga liitub, pole tänane Türgi ja kaugeltki mitte Türgi, mida tundsime viis või kümme aastat tagasi. Türgi vastamine ELiga liitumiseks vajalikele tingimustele on suur võimalus ka kristliku ja islami kultuuri- ning usuruumi sõbralikuks lähendamiseks ning ühiskondade oluliselt paremaks teineteisemõistmiseks.

Türgi arengute oluline näide on, kuidas demokraatia, islam ja sekulaarsus saavad edukalt koos eksisteerida. See, kuidas Türgil läheb ja milliseks see riik muutub, mõjutab ka teisi riike ning Kaubandusvoimalused Islameis nii Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas kui Kesk-Aasias, kes jälgivad toimivat tähelepanelikult.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel

Türgi on ELile ka oluline võimalus energiatarnete Kaubandusvoimalused Islameis mitmekesistada. Rääkides Lääne-Balkanist, siis siin on tegu Eesti välispoliitikale olulise piirkonnaga. Paari aasta eest võis see tunduda soovmõtlemisena, kuid praegu hakkab meiepoliitika ka reaalseid vilju kandma. Suhted tihenevad — olin aasta alguses Makedoonias ja Kosovos, suvel Bosnias ja Hertsegoviinas. Montenegro välisminister käis enne sealset referendumit Eestis, täna on Eesti külaline Makedoonia välisminister.

Meid külastasid Albaania ja toonase Serbia ja Montenegro välisminister. On rõõmustav, et eelmisel aastal sai Makedoonia ELi kandidaatriigiks. Kuigi lähiajal Makedooniaga liitumisläbirääkimisi ei alustata, on oluline, et kandidaatriigi staatus saavutati.

Teades praegusi arengusuundi nii Serbias kui ka Kosovos, on kandidaadistaatus Makedooniale ja kogu regioonile oluline stabiliseeriv faktor, mis aitab vaadata positiivselt Kaubandusvoimalused Islameis ning vältida neid vigu, mis viisid riigis Makedoonia soovib paljuski Eesti kogemustest õppida nii NATOle kui ka Euroopa Liidule lähenemisel, samuti infotehnoloogia arengu vallas ning Eesti on siin oma abi andnud. Sümpaatselt ambitsioonikas on Makedoonia püüe saada Balkani majandustiigriks.

Sel suvel tekkis Euroopa kaardile uus riik — Montenegro. Eesti oli esimene riik, kes sõlmis diplomaatilised suhted Montenegroga.

Välisminister Urmas Paeti ettekanne Riigikogus

Samuti oli Eesti esimene riik, kelle suursaadik andis üle oma volikirjad Montenegro presidendile. Sest me teame omast käest, kui oluline oli meile see, et meid kiiresti võrdväärse riigina tunnustataks.

Montenegro on Lääne-Balkanil kiirelt arenemas ja võimalused Eesti-Montenegro nii poliitiliste kui ka majandussuhete arenguks on väga head. Euroopa Liit on lõpetamas Montenegroga kõnelusi stabilisatsiooni ja assotsiatsioonilepingu üle ja loodetavasti jõutakse varsti kokkuleppe allakirjutamiseni.

See Kaubandusvoimalused Islameis ka Montenegro ees liitumisperspektiivi. Regiooni võtmeriike on Serbia.

  • Человек, попытавшийся ее удержать, выглядел растерянным и напуганным, такого лица у него она не видела.
  • Kas IBM pakub aktsiaoptsioone

Selles riigis seisavad ees parlamendivalimised, millel on oluline tähtsus riigi edasistele valikutele ja välispoliitilisele seisundile. Arvestagem ka meeleolusid, mis on kujunenud Kosovo tuleviku läbirääkimiste ja Montenegro eraldumise taustal. Nii on näiteks oluline võimalikult kiire viisalihtsustuslepingu sõlmimine, sest üle kolmveerandi noortest serblastest pole ühtki ELi liikmesriiki külastanud. Ja liikumise piiratus tekitab trotsi. Samas jäävad üles rahvusvahelise üldsuse nõuded Serbiale koostööst rahvusvahelise endise Jugoslaavia sõjakuritegude tribunaliga.

Riia tippkohtumisel kutsuti Serbia, aga samuti Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegro osalema NATO rahupartnerluse programmis ning see on nähtav samm NATO riikide huvist sealse piirkonna edasise positiivse käekäigu suhtes. Kosovo staatuse lahendamine on lõpusirgel, kuigi selle sirge lõpuosa — keeleliselt paradoks, poliitiliselt paraku mitte - võib endaga kaasa tuua mitmeid kurve.

Kui Kosovo staatus saab otsustatud, siis ei kao rahvusvahelise kohaloleku vajadus kusagile ning ka meil tuleb edasise kohaloleku osas otsused teha. ÜRO erisaadik Martti Ahtisaari on seadnud eesmärgi üles ehitada Kosovo, kus kõigil kogukondadel Kaubandusvoimalused Islameis võimalik väärikalt koos elada. Samas ei ole kõnelused Kosovo tuleviku osas Belgradi ja Priśtina seisukohti Kaubandusvoimalused Islameis lähendanud.

Selle foorumi niidid

Siiski on lähema paari-kolme kuu jooksul, mis on Serbia valimiste kavandatuga võrreldes hilisema toimumise Bitcoin Investments Trust. küll hiljem, kui algselt kavandatud, oodata Ahtisaari ettepanekut Kosovo edasise staatuse osas.

Samamoodi on järjekindel Eesti suhtumine ka Bosniasse ja Hertsegoviinasse ning Albaaniasse. Kõigile neile on vajalik jätkuv ja selge Euroopa Liidu perspektiiv, sest ainult see annab võimaluse regiooni normaalseks arenguks ning vanade erimeelsuste unustamiseks. Teame ju omast käest, kui tihedalt tegelikult on omavahel seotud integratsioon kahe olulisema Lääne väärtushinnanguid kandva organisatsiooni - NATO ja Euroopa Liiduga.

See on ka üks põhjustest, miks Eesti soovib sisukat dialoogi ja koostööd NATO ja Euroopa Liidu vahel ning ka igapäevast koordineerimist. Lõppude lõpuks jagatakse samu väärtusi ja täna 19 ning uuest aastast 21 liiget on ka ühised.

Euroopa Liidu ja NATO koostöö tähendab koordineeritud tegevust operatsioonidel nagu Afganistan ja Kosovo ning poliitilise dialoogi süvendamist. Seetõttu tuleb Kaubandusvoimalused Islameis ja ELi vahel arutada lisaks operatsioonidele ka julgeolekuohtusid strateegilises tähenduses — näiteks energiajulgeolek, terrorism ja tuleviku julgeolekuohud. Lugupeetud Riigikogu! Tagasi Euroopa Liidu, täpsemalt selle naabruspoliitika juurde, mis sai alguse samal ajal viimase laienemisega.

EL on huvitatud turvalisest, Kaubandusvoimalused Islameis ja õitsvast naabrusest, mis järgib selliseid väärtusi nagu demokraatia, seaduste ülimuslikkus, head valitsemistavad ja inimõigused.

Selle poliitikaga hõlmati Ukraina, Moldova ja piiratud ulatuses Valgevene, samuti kolm Lõuna-Kaukaasia riiki ja kümme Lähis-Ida partnerit. Naabruspoliitika raames arendatakse nende riikidega tihendatud koostööd poliitika, majanduse, julgeoleku ja kultuuri vallas.

Naabruspoliitikat viiakse ellu tegevuskavade kaudu iga riigiga eraldi, neid on seni sõlmitud Euroopa Komisjon tegi 4. Naabruspoliitika on seotud ka tuleviku Kaubandusvoimalused Islameis, kuid selles pole midagi automaatset — laienetakse ikkagi sinna, kus seda soovitakse ja kus on täidetud Kopenhaageni kriteeriumid.

Seega ei tohiks naabruspoliitikat vaadata kui liikmelisuse perspektiivi alternatiivi, ta võib mingile riigile olla tee liikmelisuseni, aga ta võib seda ka mitte olla. Naabruspoliitika on üks Eesti prioriteetidest ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.

Meile on olulised nii naabruspoliitika ida- kui ka lõunasuund. Ent enam kompetentsi ja võimalusi panustada Kaubandusvoimalused Islameis meil just ELi idanaabrite suunal ning pöörame erilist tähelepanu Gruusiale, Moldovale ja Ukrainale. Kõrvuti kahepoolsete suhete arenguga on oluline ka mitmepoolne koostöö, sealhulgas ettepanek hakata pidama Euroopa Liidu ja Ukraina, Moldova ning 3 Lõuna-Kaukaasia riigi regulaarseid välisministrite kohtumisi.

Siiski peaks EL tegema selles valdkonnas senisest rohkem. See puudutab nii kaubavahetuse edendamist, reisimise lihtsustamist, suuremat panustamist külmutatud konfliktide lahendamisse.

Eesti arvates on Komisjoni ettepanekud hea alus edasiliikumiseks. Et siin tegevusi koordineeritaks ning ka sõnumid oleksid üksteist toetavad ja samalaadsed, eesmärgiga kujundada neis riikides tugev tsiviilühiskond. Kusjuures oluline on toetada nii demokraatlike väärtuste juurdumist kui majanduse arengut, sest ilma demokraatlike väärtusteta Kaubandusvoimalused Islameis majandustegevuse tulemus paraku olla ulatuslik korruptsioon.

Euroopa Liidu üks strateegilisi partnereid Kaubandusvoimalused Islameis Venemaa. Mitmetes valdkondades saab rääkida heast koostööst, kuid ühtegi olulisematest Eesti ja Venemaa suhete poliitilistest probleemidest pole siiski õnnestunud kõrvaldada.

Venemaa ei taha paraku tunnistada Eesti arengu seisanud Nõukogude okupatsiooni kui ajaloolist tõsiasja. Meile teeb ka muret äärmuslike rühmituste aktiviseerumine Venemaa poliitilises elus ning demokraatia ja inimõiguste olukord. Eesti ja Venemaa kaubavahetus on märgatavalt kasvanud, samas on sellega kaasas käinud ka mured. Näiteks kalatoodete ekspordi puhul. Samuti tekitavad ikka ja jälle muret autode pikad järjekorrad kahe riigi piiril, mis puudutab paljude Euroopa Liidu riikide autovedajate huve.

Siia võime lisada probleemid Poola liha, Norra lõhe, Gruusia ja Moldova veini, mahla ja mineraalveega ning hoiatused Euroopa Liidu kaupade impordi suhtes pärast 1. Peatselt Maailma Kaubandusorganisatsiooniga liituvale riigile ei tohi kaubandusküsimused olla mingite poliitiliste eesmärkide saavutamise vahend ja EL peab neis küsimustes toetama oma surve alla sattunud liikmeid ning aitama praegu lahendada Poola lihaekspordi ja Eesti kalatoodete ekspordiga tekkinud tõrkeid.

Samuti teevad muret Venemaa hoiakud riikidesse, kes on valinud eesmärgiks oma ühiskonna demokratiseerimise ja tsiviilühiskonna arengu. Kui näiteks Gruusia, Moldova ja Ukraina soovivad olla avatud ühiskonnaga demokraatlikud riigid, siis peaks see olema ju ka Venemaa huvides.

Iga riik peaks soovima oma naabriteks stabiilseid rahumeelseid demokraatiaid. Eesti peab väga oluliseks, et Euroopa Liit tugineks Venemaaga suheldes oma väärtustele ja sisemisele ühtsusele ega tooks väärtusi ohvriks pragmaatilistele huvidele. Venemaa on tugev partner ja Euroopa Liidu ühtsus on väga tähtis huvide tasakaalu seisukohast.

Paraku näeb ka EL igapäevasel suhtlemisel Venemaaga raskusi nii koostöös energia valdkonnas kui kaubanduses Venemaaga. Eelkõige on siin mängus just väiksemate liikmesriikide mured.

Seetõttu töötab Eesti selle nimel, et Euroopa Liidu ja Venemaa läbirääkimised uuendatud partnerlus- ja koostööleppe üle saaksid alata võimalikult kiiresti. Väga oluline on siin ELi ühiste seisukohtade loomine ja ka nende hoidmine. Kevadel alla kirjutatud viisalihtsustamise ja tagasivõtulepingud Venemaaga ootavad jõustamist. Need dokumendid vastavad Eesti huvidele ja lihtsustaksid paljude meie kodanike reisimist.

Helsingis toimus Kiideti heaks põhjamõõtme raamdokument ja poliitiline deklaratsioon. Edasine koostöö peab loomulikult arvestama Venemaa enda kasvavate võimalustega ja vastutusega — riik, mis kulutab suuri vahendeid oma julgeoleku sõjalisele poolele, peaks leidma neid ka keskkonnajulgeolekule. See, et keset Euroopat on Valgevene näol jäänud viimane hall autoritaarsuse tsoon, on anomaalia.

Pigem varem kui hiljem peab ka Valgevene ühiskond muutuma nii, et opositsioonijuhtide vangistamine nende vaadete pärast pole enam mõeldav, et noored inimesed ei pea pagema naaberriikidesse õppima, et inimesed ei pea kartma repressioone oma enda võimul olevate kaasmaalaste poolt. Ja sellisteks muutusteks on Eesti selge tugi olemas. Oleme üles ehitanud sellist Euroopa Liidu poliitikat Valgevene suhtes, mis aitaks kaasa demokraatia, seaduste ülimuslikkuse ja inimõiguste saavutamisele selles riigis.

Valgevene saab praegu osa Kripvaluuta arutelud piiratud hulgast naabruspoliitika projektidest, selle suhtes on kehtestatud piirangud. Euroopa Liit on abistanud Kaubandusvoimalused Islameis Tšernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimisel, toetame sõltumatut meediat ja Valgevenele suunatud raadio- ning telesaateid. Eesti on võtnud vastu üliõpilasi, kellele Valgevenes on õppimine muudetud võimatuks, valitsus on neile eraldanud stipendiumid.

Eelkõige tähendaks see ulatuslikke Euroopa Liidu abiprogrammide avanemist naabruspoliitika raames tervikuna. Komisjoni dokumendis esitatakse 12 selget tingimust — demokraatlikud valimised, meediavabadus ja nii edasi. Valdkondadena, kus Kaubandusvoimalused Islameis saaks kasu oma poliitika muutumisest, on märgitud näiteks paremaid reisimisvõimalusi, uusi kaubandusvõimalusi, osalust transpordi- ja energiavõrkudes. Ütlematagi selge, et Eesti ootab koos teiste liikmesriikidega Valgevenelt konstruktiivset vastust.

Eesti pooldab ka NATO laienemispoliitika jätkumist. NATO ja Euroopa Liidu paralleelsed laienemised on üheskoos jõuliselt ja pöördumatult muutnud Euroopa ning maailma poliitilist maastikku. Tervitatakse seniste kandidaatide Albaania, Horvaatia ja Makedoonia jõupingutusi liikmekssaamise ettevalmistamisel. Alliansi järgmisel tippkohtumisel Eesti pole kunagi oma põhimõttelise toetuse juures laienemisele unustanud kandidaatide kodutöö olulisust.

Laienemine peab olema väga selgelt seotud kandidaatriikide edusammudega ja otsused peavad olema rajatud saavutatud tulemustele. NATO kahe viimase laienemise korral oli seniste liikmesriikide poliitikute ja Kaubandusvoimalused Islameis ka valitsuste seas suuri Kaubandusvoimalused Islameis.

Mõnede meelest polnud kas kõik või mõned kandidaadid valmis täitma alliansi liikme kohustusi. Mõeldi, et uued liikmed võivad kaasa tuua sellise hulga erihuvisid ja kogenematust mis halvaksid NATO juhtimise.

Võis kohata arvamusi, et ühe riigi kutsumine ja samas teise kutsumata jätmine võib tekitada suuri emotsioone ja probleeme nende omavahelistes suhetes. Mõnede arvates tuli Kaubandusvoimalused Islameis kostnud kriitilisi Kaubandusvoimalused Islameis silmas pidades hoiduda Moskva väidetavast ärritamisest.

Aga ometi tehti mõlemal korral otsused ära ja selles oli oma eriline roll suurima liikmesriigi Ameerika Ühendriikide seisukohal. Praegu räägitakse aga üsna üksmeelselt viimasest kahest väga õnnestunud laienemisest. Uued liikmesriigid on NATOs olnud kokkulepete saavutamisele kaasa aitajad. Ikka on meie eesmärk olnud olla osa lahendusest, mitte probleemist.