Liigu sisu juurde

See on üks põhjusi, miks haiglanakkusi esineb kõige sagedamini haiglate kirurgia- ja intensiivravi osakondades. Milleks kasutatakse loomakasvatuses antibiootikume?

Selle näitajaga oleme ELis teisel kohal ning selle põhjal on Eestis umbes kolm korda rohkem mahemaad kui ELis keskmiselt Eesti kontekstis peaks fookuses olema pigem mahetootmise potentsiaali tõhus rakendamine — mahemaa osakaal on suur, aga mahetoodangu osakaal lõpptoodangus võiks olla suurem. Seda lähenemist toetab ka Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani PõKa. Arvesse tuleb võtta kumuleeruvat sotsiaalset ja majanduslikku mõju tulenevalt mahetoodete tavalisest madalamast saagikusest ja toodete kõrgemast hinnast.

Alati turukaubanduse strateegia

Maheda osakaalu suurendamine peaks tulema turunõudlusest mitte kunstlikult kehtestatud nõudest, vastasel juhul tekib maheturu kokkuvarisemise oht, sest nõudluse ja pakkumise tasakaal on rikutud. Leiame, et tuleviku Euroopa põllumajandusmudel peaks hõlmama erinevat tüüpi põllumajandus­ettevõtete elujõulisust.

Lähenemine peab olema liikmesriikide põhine, peab vältima seni edukalt majandatavate liikmesriikide diskrimineerimist. Samuti täna kasvavat kaitsealade trendi, võrreldes Lisaks on Eestis olulisel määral piirangutega alasid, kus on eraomanikele seatud juba niigi olulisi majanduslikke kitsendusi.

Näiteks kohalike omavalitsute piirangutega alad nn rohealad, majandamine nitraaditundlikel ja kaitsmata põhjaveega aladel. Oleme seisukohal, et kõigilt ei saa nõuda samasugust muudatust ning arvestama peab liikmesriikide erinevate hetketasemete, tingimuste sh geograafilisedtootmistüüpide ja põllumajanduspraktikatega.

Arvestama peab kõiki kolme jätkusuutlikkuse elementi — majandus, sotsiaalne ja keskkonnaalane. Strateegias on peamine rõhk keskkonnal, välja on jäetud sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid. Lähenemine peab olema terviklik, hinnatud peavad olema kõik mõjud. Kuidas on tootmist piirates plaanis tagada maapiirkonna areng, ettevõtete konkurentsivõime ja ära toita kasvava trendiga rahvastik?

Strateegia elluviimine ei tohi pärssida põllumajandus- ja metsandussektori ettevõtete elujõulisust.

Binaarne valik Majanduskalender

Selgusetu on, kuidas on plaanitud strateegia eesmärkide elluviimine. Strateegia eesmärgid on väga ambitsioonikad ning selle edukaks rakendamiseks peab olema tagatud juurdepääs rahastamisele ja investeeringutele.

Selgusetud on, milline Toetada resistentsuse strateegiat selliste piirangute seadmisega kaasnev sotsiaalmajanduslik mõju. Strateegiast ei selgu, kuidas tagatakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu.

Ühe olulise vahendina on välja toodud ÜPP. Leiame, et ÜPP eelarve ei ole kindlasti piisav, arvestades, et ÜPP vahenditega tuleb saavutada ka mitte vähem olulised majandus- ja sotsiaalsed eesmärgid, nagu tootjate sissetulekute tagamine, tootlikkuse kasvatamine ja toiduga varustatus.

Antibiootikumiravi vajaduse karjas määrab alati farmi teenindav loomaarst. Loomapidajad peavad järgima loomaarsti ettekirjutusi ning kinni pidama määratud ravimi annusest, ravi kestusest ning keeluaegadest. Keeluaeg tähendab, et antibiootikumiravi ajal ja teatud aeg pärast seda ei tohi loomalt pärit piima, liha ja mune kasutada inimtoiduks.

Valik maaklerid Kanadas

Kõikide kasutatud antibiootikumide üle tuleb arvestust pidada. Loomade nakkushaiguste tõhus ennetamine ja bioturvalisuse võtete kasutamine vähendab mikroobide sh antibiootikumiresistentsust omavate levikut keskkonda ning inimeste toidulauale.

Trade Cryptovala susteem

Kuidas võivad resistentsed mikroobid loomadelt inimestele üle kanduda? Antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid võivad loomalt inimesele ja vastupidi üle kanduda otsesel kokkupuutel või keskkonna vahendusel. Näiteks võivad resistentseteks muutunud bakterid sattuda looma väljaheidetega reoveesüsteemi ning keskkonda.

Mida peaksid teadma antibiootikumiresistentsusest loomakasvatuses?

Samuti võivad resistentsed bakterid saastada toidu ja sealtkaudu jõuda inimese toidulauale. Ei tohi unustada, et mikroobide ülekandumine loomalt inimesele ja vastupidi võib toimuda nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomadega kokku puutudes. Kuidas saab tarbija toiduloomadelt toiduga ülekanduvat resistentsust vältida? Toidu kaudu levivate mikroobide sattumist toidu sisse saab vältida, kui järgida kodus peamisi toiduohutuse võtteid. Hoidke toiduvalmistamise ajal puhtust ning peske käsi toidu valmistamise eel ja ajal.

Hoidke toores liha ja mereannid teistest toitudest eraldi.

Henn Põlluaas: Kes on need isikud, kes sisuliselt tegid meie lapsed pedofiilidele vabaks saagiks?

Kasutage liha lõikamiseks eraldi köögiriistu ning puhastage lõikelauad pärast liha ja kala töötlemist. Kuumutamine tapab peaaegu kõik mikroorganismid, mistõttu kuumutage toitu korralikult. Säilitage toitu õigetel temperatuuridel. Toidu ristsaastumise ja riknemise vältimiseks puhastage külmkappi ning teisi toidu ladustamise kohti korralikult ja piisava sagedusega.

Language switcher

Milline on antibiootikumiresistentsuse olukord loomakasvatuses Eestis? Aga Euroopas? Seega ei pruugi bakter omandada antibiootikumresistentsust mõne haige organismis, vaid selline bakter võib sattuda tema organismi teistelt haigetelt. Eriti kergesti kanduvad üle sellised antibiootikumresistentsed bakterid, mis levivad piisk-aerosool-levikutee kaudu ja otsese või olmekokkupuute teel.

Ei ole õige arvamus, et haige omandab ravi käigus vastupanuvõime teatud antibiootikumi vastu. Vastupanuvõime ehk resistentsuse antibiootikumi vastu omandab patsiendi organismis kahjustustööd tegev haigusttekitav bakter, mitte haige inimene.

Juhul, kui haiguse põhjustanud bakter omandab vastupanuvõime paljude antibiootikumide vastu, on tegemist hulgiravimresistentsete ehk MDR-bakteriga ning siis on haige ravimine keerukas ja Toetada resistentsuse strateegiat lootusetu.

Sellised haigusjuhud võivad lõppeda tõsiste tüsistustega või isegi haige surmaga. Miks muutuvad bakterid resistentseks antibiootikumide vastu? Antibiootikumide laialdane, mittemõistlik ja põhjendamatu kasutamine nii inim- kui ka veterinaarmeditsiinis soodustab haigusttekitavate bakterite ravimresistentsuse kujunemist. Iga kord, kui haige tarvitab temale määratud antibiootikumi, hävivad selle vastu tundlikud bakterid ning jäävad ellu ja jätkavad paljunemist selle ravimi suhtes mittetundlikud bakterid, sest nad säilitavad oma võime neutraliseerida antibiootikumide toimet.

Ravimresistentsete bakterite kujunemise põhilised soodustegurid on antibiootikumide korduv ja ebaõige, põhjendamatu ning mittemõistlik tarvitamine. Antibiootikume tuleb kasutada laboratoorselt kindlaks tehtud bakternakkuse ravimiseks ja alati tuleb meeles pidada, et need ei toimi viirusnakkuste korral.

Seotud artiklid

Põhimõte on see, et laboratoorse uuringuga määratakse kindlaks nakatumist põhjustanud haigustekitaja — selgitatakse, kas see on bakter, viirus, haigusttekitav seen või parasiit, ja alles pärast seda otsustatakse, missugust ravimit kasutada.

Ebaselge põhjusega haigusjuhtudel on antibiootikumidega ravimine pimeduses kobamine ning ammutuntud antibiootikumresistentsuse teket oluliselt soodustav tegur. Samuti soodustab ravimresistentsuse teket laboratoorselt kinnitamata haigusjuhtudel antibiootikumide määramine bakteriaalse päritoluga tüsistuste tekke ennetamise ehk profülaktika eesmärgil — kui ei tunta põhjust, ei ole teada ka see, mida ennetada.

Mehaaniline kauplemise susteem

Kuidas muutuvad bakterid resistentseks antibiootikumide vastu? Antibiootikumresistentsus tekib siis, kui bakterite talitlus muutub antibiootikumide surve all selliselt, et nõrgeneb või kaob Toetada resistentsuse strateegiat tundlikkus antibiootikumide vastu.

Selle tulemusena jäävad bakterid ellu ja paljunevad edasi. Bakterite antibiootikumresistentsus võib tekkida mitmel viisil: a bakter on võimeline neutraliseerima antibiootikumide toimeaine enne, kui see hakkab neid kahjustama; b bakterid võivad omavahel vahetada resistentsust määravaid geene — tundlikud bakterid saavad antibiootikum-mittetundlikelt bakteritelt resistentsust määravad geenid; c bakterid võivad muuta antibiootikumi toime sihtkohta selliselt, et see ei mõjuta bakteri talitlust; d mõned bakterid suudavad antibiootikumi rakust kiiresti eemaldada ehk välja pumbata; e mutatsioonide teel; f resistentsetelt bakteritelt antibiootikumresistentsete plasmiidide vastupanuvõimet kodeerivate DNA kogumike omandamise teel.

Antimikroobse resistentsusega haigustekitajate allikad Antimikroobse resistentsusega haigustekitajate allikad on: a haiglaravil viibivad ja ambulatoorsel ravil ehk perearstikeskustes käivad inimesed, b tervishoiutöötajad — kroonilised mikroorganismide Toetada resistentsuse strateegiat, c tervishoiuasutustes viibivate haigete külastajad, d välisriikides ravil viibinud inimesed, e välismaal haigestunud reisijad, f põllumajandus- ja lemmikloomad ning -linnud.

Resistentsete haigustekitajate levimine Antimikroobse resistentsusega ja eelkõige antibiootikumresistentsed haigustekitajad levivad samade levikuteede kaudu nagu muud haigustekitajad — piisk-aerosoolnakkuse, olme- ja kontaktnakkuse, verenakkuse teel, sugulisel teel, siirutajate kaudu ning loomadelt-lindudelt nakatumise teel. Antimikroobse resistentsusega haigustekitajate levikut soodustavad: a antimikroobsete ravimite ja eelkõige antibiootikumide mittemõistlik kasutamine, b haigustekitajate resistentsuse geenide liigisisene ja liikidevaheline ülekandumine, c resistentsete haigustekitajate piiriülene ehk rahvusvaheline levimine — neid võivad Eestisse sisse tuua välisriigis ravil viibinud Eesti elanikud, Eestisse ravile Vaartpaberite kauplemise arvutisusteemid välisriikide elanikud ja välismaal nakatunud reisijad.

Nendesse Euroopa riikidesse, kuhu saabuvad pagulased Aafrika arengumaadest, toovad nemad sisse antimikroobse resistentsusega mikroorganisme. Sageli on nende inimeste terviseseisund teadmata ja Euroopas senitundmatu antimikroobse resistentsusega haigustekitaja selgub alles siis, kui nad haigestuvad.

Kui kaua ja kui palju levitasid pagulastest mikroobikandjad resistentseid tekitajaid kohaliku Toetada resistentsuse strateegiat seas, jääbki esialgu teadmata. Selle tagajärjed selguvad alles siis, kui kohalikel elanikel haigestumist põhjustanud haigustekitajad ei allu ravile.

Lisaks on mujalt sisse toodud haigustekitajate päritolu selgitamine kulukas, sest selleks on vaja kindlaks määrata nende genotüüp. Antimikroobse resistentsusega haigustekitajad võivad levida ka haiglast või muust tervishoiuasutusest elanikkonna hulka: a tervishoiuasutusest lahkunud patsiendiga, b tervishoiuasutuses nakatunud tervishoiutöötajaga ja külastajaga.

Väga ohtlik on antimikroobse resistentsusega haige suunamine hoolekandeasutusse, eakate hooldekodusse, krooniliste haigete raviasutusse, lasteasutusse, muudesse suletud kollektiividesse ning peresse, kus on immuunpuudulikkusega pereliikmeid. Resistentsed bakterid levivad loomadelt-lindudelt inimestele Antibiootikumresistentsed bakterid levivad loomadelt-lindudelt inimestele loomsete toiduainetega ja otsesel kokkupuutel loomade-lindude või nende väljaheite ja eritistega.

Näiteks elavad kampülobakterid suuremat kahju tekitamata kana seedekulglas ja inimesed võivad nendega nakatuda puudulikult kuumtöödeldud kanaliha söömisel. Mitmes riigis, kus broileritele on manustatud antibiootikume, on elanikel avastatud kampülobaktereid, mis on ravimresistentsed samade antibiootikumise vastu.

Kuna antibiootikumresistentsed bakterid tekivad põllumajandusloomade ja -lindude organismis samuti nagu antibiootikume tarbivate inimeste organismis ning võivad kergesti üle kanduda inimestele, siis bakternakkustega inimeste ravimisel on tähtis välja selgitada ravimresistentsete bakterite päritolu, mis nõuab inim- ja veterinaarmeditsiini arstide koostööd.

Antibiootikume kasutatakse ka põllumajandus- ja lemmikloomadel Põllumajandus- ning lemmikloomadel ja -lindudel kasutatakse antibiootikume kolmel põhjusel: nakkushaiguste ravimiseks, nakatumise vältimiseks teatud kasvatamisperioodil ja kasvufaktoritena Euroopa Liidus ei kasutata antibiootikume kasvufaktoritena.

Esimesel kahel juhul manustatakse loomadele või lindudele lühikese ravikuuri jooksul kõrges annuses antibiootikume ja kolmandal juhul pikema aja jooksul madalas annuses antibiootikume. Kuna kõigil nendel juhtudel manustatakse antibiootikume suurele hulgale Toetada resistentsuse strateegiat või lindudele, siis on ka antibiootikumresistentsete bakterite tekkimise võimalused suured.

Loomade ja lindude organismis tekkinud antibiootikumresistentsed bakterid võivad levida looma- ja linnupidajate ning -hooldajate vahendusel elanikkonna seas. Toiduga levivad ka antibiootikumresistentsed bakterid Paljud haigusttekitavad bakterid paljunevad inimeste ja loomade-lindude seedekulglas.

Näiteks esineb mitmetel põllumajandus- ja eelkõige toiduloomadel inimesele ohtlike salmonellade, kampülobakterite ja haigusttekitavate soolekepikeste kandlus.

Teiselt poolt esineb ka inimestel haigusttekitavate bakterite, näiteks šigellade ja salmonellade kandlust. Toidukäitlejate ja loomapidajate vahendusel võivad need bakterid sattuda toidu sisse.

FX Trading Options

Kuna eelnimetatud ja mitmed teised haigustekitajad võivad olla antibiootikumresistentsed, siis võivad need bakterid sattuda toidu sisse, sellega inimese organismi ning nakatada inimesed. Seebid, puhastusvahendid ja probiootikumid ei mõjuta ravimresistentsuse kujunemist Nakkushaiguste leviku vältimisel elanike seas on tähtis koht hügieeninõuete täitmisel — eeskätt on tähtis käte pesemine ning tarbeesemete ja kasutuspindade puhastamine.

Ei ole andmeid selle kohta, et bakterivastase toimega seebid, muud pesemis- ja puhastusvahendid mõjutaksid haigustekitajate ravimresistentsuse kujunemist.